Kui inimesed hakkasid kartulikrõpsukotte tootjale Vaux tagasi saatma, protesteerides kottide halva taaskasutamise vastu, märkas ettevõte seda ja käivitas kogumispunkti. Tegelikkus on aga see, et see eriplaan lahendab prügimäest vaid väikese osa. Igal aastal müüb ainuüksi Vox Corporation Ühendkuningriigis 4 miljardit pakkekotti, kuid ülalmainitud programmi raames taaskasutatakse vaid 3 miljonit pakkekotti ja neid pole veel olmejäätmete taaskasutusprogrammi kaudu taaskasutatud.
Nüüd väidavad teadlased, et nad on ehk välja mõelnud uue ja keskkonnasõbralikuma alternatiivi. Praegu kartulikrõpsude pakkekottides, šokolaaditahvlites ja muudes toidupakendites kasutatav metallkile on toidu kuiva ja jahedana hoidmiseks väga kasulik, kuid kuna need on valmistatud mitmest kokku sulatatud plasti- ja metallikihist, on neid keeruline taaskasutada.
„Kartulikrõpsupakk on kõrgtehnoloogiline polümeerpakend,“ ütles Oxfordi Ülikooli teadlane Dermot O'Hare. Seda on aga väga raske taaskasutada.
Briti jäätmekäitlusagentuur WRAP teatas, et kuigi tehniliselt saab metallkilesid tööstuslikul tasandil ringlusse võtta, ei ole majanduslikust vaatepunktist laialdane ringlussevõtt praegu teostatav.
O'Hare'i ja meeskonnaliikmete pakutud alternatiiviks on väga õhuke kile, mida nimetatakse nanosleheks. See koosneb aminohapetest ja veest ning sellega saab katta plastkilet (polüetüleentereftalaat ehk PET, enamik plastpudeleid on valmistatud PET-ist). Seotud tulemused avaldati paar päeva tagasi ajakirjas „Nature-Communication“.
See kahjutu põhikoostisosa näib muutvat materjali toidupakendites ohutuks. „Keemilisest vaatepunktist on mittetoksiliste materjalide kasutamine sünteetiliste nanoslehtede valmistamiseks läbimurre,“ ütles O'Hare. Kuid ta lisas, et see läbib pika regulatiivse protsessi ja inimesed ei tohiks oodata, et seda materjali toidupakendites kasutatakse vähemalt nelja aasta jooksul.
Selle materjali disainimise üks väljakutseid on täita tööstuse nõudeid hea gaasitõkke osas, et vältida saastumist ja hoida toode värskena. Nanolehtede valmistamiseks lõi O'Hare'i meeskond „piinava tee“, st ehitas nanotasemel labürindi, mis raskendab hapniku ja teiste gaaside sisse difundeerimist.
Hapnikubarjäärina näib selle toimivus olevat umbes 40 korda parem kui metallkiledel ja see materjal läbib hästi ka tööstusliku "painutuskatse". Kilel on ka suur eelis, nimelt see, et on olemas ainult üks PET-materjal, mida saab laialdaselt taaskasutada.
Postituse aeg: 09.10.2021