Pakenditööstuse kiire arenguga on järk-järgult välja töötatud ja laialdaselt kasutusele võetud kerged ja hõlpsasti transporditavad pakkematerjalid. Kuid kas nende uute pakkematerjalide toimivus, eriti hapnikubarjääri toimivus, suudab vastata tootepakendite kvaliteedinõuetele? See on tarbijate, pakenditoodete kasutajate ja tootjate ning kvaliteedikontrolli asutuste ühine mure kõigil tasanditel. Täna arutame toidupakendite hapniku läbilaskvuse testimise põhipunkte.
Hapniku läbilaskvuse kiirust mõõdetakse pakendi kinnitamise teel katseseadmele ja tasakaalu saavutamisega katsekeskkonnas. Katsegaasina kasutatakse hapnikku ja kandegaasina lämmastikku, et moodustada pakendi välis- ja sisepinna vahel teatud hapniku kontsentratsiooni erinevus. Toidupakendite läbilaskvuse testimise meetodid on peamiselt diferentsiaalrõhu meetod ja isobaarne meetod, millest kõige laialdasemalt kasutatakse diferentsiaalrõhu meetodit. Rõhu erinevuse meetod jaguneb kahte kategooriasse: vaakumrõhu erinevuse meetod ja positiivse rõhu erinevuse meetod ning vaakummeetod on rõhu erinevuse meetodi puhul kõige representatiivsem katsemeetod. See on ka kõige täpsem katsemeetod katseandmete jaoks, kasutades laia valikut katsegaase, nagu hapnik, õhk, süsinikdioksiid ja muud gaasid, pakkematerjalide läbilaskvuse testimiseks. Standardi GB/T1038-2000 plastkile ja -lehtgaasi läbilaskvuse testimise meetod on rakendatud.
Katse põhimõte on eraldada permeatsioonikamber proovi abil kaheks eraldi ruumiks, esmalt vaakumida proovi mõlemad pooled ja seejärel täita üks külg (kõrgrõhu pool) 0,1 MPa (absoluutrõhu) testgaasiga, samal ajal kui teine külg (madalrõhu pool) jääb vaakumisse. See tekitab proovi mõlemal küljel testgaasi rõhuerinevuse 0,1 MPa ja testgaas tungib läbi kile madalrõhu poolele, põhjustades rõhumuutuse madalrõhu poolel.
Suur hulk katsetulemusi näitab, et värske piima pakendi hapniku läbilaskvus on 200–300, külmkapis säilivusaeg umbes 10 päeva, hapniku läbilaskvus 100–150, kuni 20 päeva. Kui hapniku läbilaskvust kontrollitakse alla 5, võib säilivusaeg ulatuda üle ühe kuu. Keedetud lihatoodete puhul tuleb oksüdeerumise ja riknemise vältimiseks pöörata tähelepanu mitte ainult materjali hapniku läbilaskvusele, vaid ka materjali niiskustõkkeomadustele. Praetud toitude, näiteks kiirnuudlite ja paisutatud toidu pakkematerjalide puhul ei tohiks sama barjääriomadust eirata. Selliste toitude pakendamine on peamiselt suunatud toote oksüdeerumise ja rääsumise vältimisele. Õhukindluse, õhuisolatsiooni, valguse ja gaasitõkke saavutamiseks kasutatakse tavaliselt vaakumkilet. Katsete kohaselt peaks selliste pakkematerjalide üldine hapniku läbilaskvus olema alla 3 ja niiskustõke alla 2. Turul on levinumad gaasikonditsioneeritavad pakendid. Lisaks materjali hapniku läbilaskvuse kontrollimisele on teatud nõuded ka süsinikdioksiidi läbilaskvusele.
Postituse aeg: 24. veebruar 2023